Eesti Koolipsühholoogide Ühing

Menu

Helista nõuandeliinile!

Menu

AVALIKU PÖÖRDUMISE TAUST JA UURINGUD

Üha kasvav hulk teadusuuringuid näitab, et piiramatu nutiseadmete kasutamine mõjutab negatiivselt laste ja noorte vaimset ja füüsilist tervist, sotsiaalseid oskusi, suhteid ja õppeedukust (vt nt 1; 3; 4; 8; 9; 11; 19; 22; 23; 24; 25; 28)

Erinevad uuringud näitavad, et nutiseadmete kasutamine võib kiiresti muutuda probleemseks, nii et mõned autorid on nutiseadmeid võrrelnud uue narkootikumiga (12; 22). Lapsed on haavatavamas olukorras kui täiskasvanud, arvestades, et nende aju kontrollmehhanismid pole veel välja kujunenud. Lisaks ohustab laste nutiseadmetega üksi jätmine nende privaatsust ja küberturvalisust ja soodustab küberkiusamist ning kokkupuuteid alaealistele sobimatu sisuga, näiteks pornograafiaga. Selle kõige valguses ei saa jätta vastutust nutiseadmete kasutamise ning sellega kaasnevate ohtude maandamise üle lastele – on ühiskonna roll lapsi kaitsta ja toetada.

Võrdlevad uuringud näitavad, et koolides, kus on olemas selged reeglid nutiseadmete kasutamiseks ja kus neid reegleid tõepoolest järgitakse, on laste vaimne ja füüsiline tervis, suhted ning õppeedukus parem kui koolides, kus selliseid reegleid ei järgita (2; 4; 7; 10) Näiteks Haidt (8) kirjeldab eksperimente USA koolides, kus nutiseadmete keelustamine on laste vaimse tervise ja õppeedukuse toetamisel ning kiusamise vähendamisel andnud paremaid tulemusi kui ekspertide (nt psühholoogide, eripedagoogide, sotsiaaltöötajate jne) osakaalu suurendamine, olles seejuures odavam lahendus.

Valdav osa eksperte soovitab piirata koolilaste meelelahutuslikku nutiaega päevas 0,5-2 tunnile, sõltuvalt vanusest (16; 17;30). Koolides, kus nutiseadmete kasutamine on reguleerimata, mööduvad lastel vahetunnid paraku sageli nutiseadmes, mistõttu saavad lapsed päevase “nutiseadme doosi” kätte juba koolis. Samas ei kontrolli vahetundides keegi, mida lapsed nutiseadmetes teevad.

Ka lapsed ise väljendavad vahel rahulolematust selle üle, et vahetunnis ollakse peamiselt nutiseadmes. Näiteks märkis üks üheksanda klassi õpilane ERRi uudistes (13): “Kui vaatan selle 15-minutilise vahetunni jooksul Tiktoki videoid, siis mul on tunne, et aju on juba järgmise tunni alguses ülekoormatud.”  Samas kirjeldas see õpilane nõiaringi, et kui ta soovib vahetunnis teistega juttu ajada, aga kõik sõbrad on telefonis, siis sukeldub ta ka ise telefoni. Hiljutises New York Times’i küsitluses (26) väljendasid mitmed USA õpilased oma poolehoidu nutiseadmete keelustamisele koolis. Peamiste põhjustena tõid õpilased välja, et nutiseadmed häirivad õppimist ja omavahelist suhtlemist ning soodustavad küberkiusamist.

Lapsevanema rollis olles oleme tihti kohanud argumenti, et lapsevanem võiks kaitsta oma last sellega, et lihtsalt ei soeta oma lapsele nutiseadet, ei luba lapsel seadet kooli kaasa võtta või paneb sellele peale digitaalsed piirangud. Paraku ei taga need meetmed, et lapsed ei oleks vahetunnis ninapidi kellegi teise telefonis. Keskkonnas, kus enamikel lastel on nutitelefonid vabalt kasutada, on telefonita lapsel oht sattuda üksildusse ja isolatsiooni, mis omakorda mõjutab halvasti tema vaimset tervist ja sotsiaalseid suhteid.

Kuigi Eesti õpilaste akadeemilised tulemused on PISA-testides head, näitavad PISA-andmed ka seda, et nutiseadmed segavad õppimist ja õpilaste heaolu (6). Eesti õpilaste kooli kuuluvustunne ja õpilase-õpetaja suhete kvaliteet on madalad ja meie õpilased kogevad kiusamist OECD keskmisest sagedamini (27). TAI  2021/2022. aasta põhikooliõpilaste tervisekäitumise uuringust (18) teame, et ligi kümnendikul Eesti lastest esineb sotsiaalmeedia sõltuvuse sümptomeid ja see näitaja on kasvutrendis. Kasvanud on ka õpilaste osakaal, kes eelistavad internetisuhtlust silmast silma suhtlusele, kusjuures internetisuhtluse eelistajatel ilmneb sagedamini sotsiaalmeedia sõltuvuse tunnuseid ja nad saavad vähem sõprade toetust kui need, kes eelistavad silmast silma suhtlemist. Probleemne nutiseadmekasutus on muuhulgas seotud laste ärevuse kasvuga – ka ärevusega Rajaleidjasse pöördumist on varasemast aina rohkem (29).

2023. aasta juulis avaldatud UNESCO raport “Hariduses kasutatav tehnoloogia — tööriist kelle tingimustel?” (28) kutsub üles ülemaailmselt keelustama nutiseadmete kasutamise koolides. Raportis märgitakse, et umbes iga seitsmes riik maailmas on juba keelustanud koolides nutitelefonide kasutamise, mille tulemusel on neis koolides paranenud õppeedukus, iseäranis õpiraskustega õpilaste puhul. Näiteks Rootsi ja Holland otsustasid hiljuti muuta koolid nutiseadmevabaks ning Soomes valmistatakse ette seadust nutiseadmete kasutamise piiramiseks koolis.

 

Riigi roll ja vastutus

Pöördumise algatajad on korduvalt juhtinud haridusministeeriumi tähelepanu nutiseadmete probleemi tõsidusele (vt nt 21), kuid Eestis pole siiani välja töötatud riiklikul tasandil meetmeid probleemse nutiseadmekasutuse ennetamiseks koolides. Otsused isiklike nutiseadmete kasutamise reguleerimise osas on jäetud iga kooli enda teha ning puudub ülevaade erinevate koolide olukorrast ning praktikatest.

Mitmed koolid on meile tagasisidet andnud, et kuigi nad sooviksid nutiseadmete kasutamist paremini reguleerida, kardetakse reeglite kehtestamisel ja jõustamisel laste ja lapsevanemate vastuseisu. Probleemiks on ka ebaselgus selle osas, millised meetmed on tõhusad ja lubatud. Koolid vajavad siinkohal riigi tuge.

Õpetajad on meile väljendanud muret selle üle, et õppetöö ja õpetaja-õpilase suhe kannatab, kui õpetaja peab tunnis pidevalt “nutipolitseinik” olema. Näiteks ühe kooli juhtkond on tabavalt väljendanud “tungivat soovi vältida senist olukorda, mil koridorid on tulvil krevetipoosis virtuaalookeani uppunud lapsi ning ka veel tunni alguses peab õpetaja tegelema sellega, et õpilasi pärismaailma sikutada.”

Riigi taandumine antud valdkonnaga tegelemisest on meie hinnangul vastuolus ka  mitmete õigusnormidega, näiteks mitmete punktidega ÜRO Lapse õiguste konventsioonist (14), Lastekaitseseadusest (15) ning Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (20). Nende alusdokumentide järgi on riigi ülesanne hoolitseda selle eest, et koolid ennetaksid lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske ning tagaksid õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse, rõhutades, et laps vajab oma ebaküpsuse tõttu erilist kaitset ja hoolt. Meie hinnangul ei ole praegune olukord nende põhimõtetega kooskõlas, mis osutab vajadusele, et riik antud valdkonda selgemalt reguleeriks ja koordineeriks.

 

Viited:

  1. Abi-Jaoude, E., jt. (2020). Smartphones, social media use and youth mental health. CMAJ, 192(6), E136-E141. https://doi.org/10.1503/cmaj.190434
  2. Abrahamsson, S. (2024). Smartphone bans, student outcomes and mental health. NHH Dept. of Economics Discussion Paper No. 01. https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=4735240
  3. Alotaibi, T. jt. (2020) The Relationship between Technology Use and Physical Activity among Typically-Developing Children. Healthcare: 17;8(4):488. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7712844/
  4. Aru, J. & Rozgonjuk, D. (2022). The effect of smartphone use on mental effort, learning, and creativity. Trends in Cognitive Sciences, 26(10), 821-823. DOI:10.1016/j.tics.2022.07.002
  5. Beneito, P. & Vicente-Chirivella, Ó. (2022). Banning mobile phones in schools: Evidence from regional-level policies in Spain. Applied Economic Analysis, Vol. 30 No. 90, pp. 153-175. https://doi.org/10.1108/AEA-05-2021-0112)
  6. Busch, B. (toim.) (2022). 2022 results: The impact of digital distractions on classroom learning. Education resources blog. https://www.innerdrive.co.uk/blog/pisa-2022-digital-distractions/
  7. Böttger, T. & Zierer, K. (2024). To ban or not to ban? A rapid review on the impact of smartphone bans in schools on social well-being and academic performance. Education Sciences 14(8): 906. https://doi.org/10.3390/educsci14080906
  8. Haidt, J. (2024a). Anxious generation: How the great rewiring of childhood is causing an epidemic of mental illness. Penguin Books. Vt: https://www.anxiousgeneration.com/book
  9. Haidt, J. (2024b). End the phone-based childhood now: The environment in which kids grow up today is hostile to human development. The Atlantic, 13.03.2024. https://www.theatlantic.com/technology/archive/2024/03/teen-childhood-smartphone-use-mental-health-effects/677722/
  10.   Haidt, J.,  Rausch, Z. & J. Lebwohl.  2024. The Effects of Phone-Free Schools: A Collaborative Review. https://docs.google.com/document/d/1uBKqzszvrUm6eK4-TbcEGKsYBPrvaxO8IbMh3v7JLJU/edit Külastatud 5.09.2024.
  11. Hansen, A. (2020). Ekraaniaju: Kuidas digisõltuvus meie tervist ja heaolu mõjutab. Varrak.
  12.   Hartogsohn, I. & A. Vudka. (2022).  Technology and addiction: What drugs can teach us about digital media. Transcult Psychiatry. 2023 Aug; 60(4): 651-661. doi: 10.1177/13634615221105116
  13.   Kangur, M. (2024). Ministeerium nutiseadmeid koolis piirama ei hakka. ERR, 07.06.2024. https://www.err.ee/1609363463/ministeerium-nutiseadmeid-koolis-piirama-ei-hakka
  14.   Lapse õiguste konventsioon. (1996). Riigi Teataja. Kasutatud 26.08.2024. https://www.riigiteataja.ee/akt/24016
  15.   Lastekaitseseadus. (06.01.2023). Riigi Teataja. Kasutatud 26.08.2024 https://www.riigiteataja.ee/akt/LasteKS
  16.   Laste ja noorte digisõltuvus – kuidas seda märgata ja mida teha? tarkvanem.ee 19.05.2016. https://tarkvanem.ee/digimaailm-artiklid/laste-ja-noorte-digisoltuvus-kuidas-seda-margata-ja-mida-teha/
  17.   Marciano, L., & Camerini, A. L. (2021). Recommendations on screen time, sleep and physical activity: Associations with academic achievement in Swiss adolescents. Public Health, 198, 211-217. https://doi.org/10.1016/j.puhe.2021.07.027
  18.   Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. (2023). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.
  19.   Panjeti-Madan, Vaishnavi N., and Prakash Ranganathan. (2023). Impact of screen time on children’s development: Cognitive, language, physical, and social and emotional domains” Multimodal Technologies and Interaction 7, no. 5: 52. https://doi.org/10.3390/mti7050052
  20. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. 26.04.2024. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410
  21.   Puusepp, V .(2024).  Nutiseadmete liigtarvitamisest ei tohi mööda vaadata. ERR 07.06.2024 https://www.err.ee/1609363388/vivian-puusepp-nutiseadmete-liigtarvitamisest-ei-tohi-mooda-vaadata
  22. Rozgonjuk, D. (2019). Problematic smartphone use: Behavioral, psychopathological, dispositional, and educational correlates. (Dissertationes Psychologicae Universitatis Tartuensis 55). University of Tartu Press. https://dspace.ut.ee/handle/10062/64579
  23. Santos, R. M. S., Mendes, C. G., Bressani, G. Y. S., Ventura, S. A., Nogueira, Y. J. A., Miranda, D. M., & Romano-Silva, M. A. (2023). The associations between screen time and mental health in adolescents: A systematic review. BMC Psychology, 11(127). https://doi.org/10.1186/s40359-023-01166-7
  24. Sohn, S. Y., Rees, P., Wildridge, B., Kalk, N. J., & Carter, B. (2019). Prevalence of problematic smartphone usage and associated mental health outcomes amongst children and young people: A systematic review, meta-analysis, and GRADE of the evidence. BMC Psychiatry, 19(356). https://doi.org/10.1186/s12888-019-2350-x
  25. Sunday, O. J., Adesope, O. O., & Maarhuis, P. L. (2021). The effects of smartphone addiction on learning: A meta-analysis. Computers in Human Behavior Reports, 4, 100114. https://doi.org/10.1016/j.chbr.2021.100114
  26. The Learning Network. (2023). What students are saying about school cellphone bans. New York Times, 30.11.2023. https://www.nytimes.com/2023/11/30/learning/what-students-are-saying-about-school-cellphone-bans.html
  27. Täht, K., & Konstabel, K. (2023). Kuidas tunnevad meie 15aastased õpilased end koolis? Sirp, 22.12.2023. https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kuidas-tunnevad-meie-15aastased-opilased-end-koolis/
  28. UNESCO raport 2023: Global Education Monitoring Report Team. (2023). Global education monitoring report, 2023: Technology in education: A tool on whose terms? https://doi.org/10.54676/UZQV8501
  29. Vapper, T. (toim.) (2024.) Rajaleidja juht Tiina Kütt: “Ärevaid lapsi on varasemast märkimisväärselt rohkem.” Õpetajate Leht, 03.09.2024. https://opleht.ee/2024/09/rajaleidja-juht-tiina-kutt-arevaid-lapsi-on-varasemast-markimisvaarselt-rohkem/
  30. Welch, A. (2018). Health experts say parents need to drastically cut kids’ screen time. CBS News, 06.08.2018. https://www.cbsnews.com/news/parents-need-to-drastically-cut-kids-screen-time-devices-american-heart-association/

 

LOE VEEL:
Avalik kiri nutiseadmete kasutamise reguleerimiseks koolides
Toeta pöördumist
Meediakajastus