Eesti Koolipsühholoogide Ühing

Helista nõuandeliinile!

Põhikiri

Eesti Koolipsühholoogide Ühingu põhikiri

Kinnitatud Eesti Koolipsühholoogide Ühingu

üldkoosolekul 9.06.2023

I ÜLDSÄTTED

1.1. Eesti Koolipsühholoogide Ühing (edaspidi Ühing) on haridussüsteemis töötavate psühholoogide mittetulunduslik ühendus, mille üldeesmärgiks on koolipsühholoogia valdkonna arendamine.

1.2. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses põhiseadusest, teistest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.

1.3. Ühingul on oma pangaarve ja sümboolika.

1.4. Ühingu asukoht on Eesti Vabariik.

 

II EESMÄRGID JA TEGEVUSED

2.1. Ühingu üldeesmärgiks on koolipsühholoogia valdkonna arendamine:

2.1.1. laste psüühilise heaolu toetamine;

2.1.2. psühholoogia-alaste põhimõtete rakendamisele kaasa aitamine haridussüsteemis;

2.1.3. koolipsühholoogia kutsekvalifikatsioonide väärtustamine;

2.1.4. koolipsühholoogide erialase arengu toetamine;

2.1.5. koolipsühholoogide ametialaste huvide esindamine.

2.2. Püstitatud eesmärkide saavutamiseks Ühing:

2.2.1. osaleb Eesti hariduselu korraldamisel ja haridusalaste õigusaktide, kontseptsioonide ja programmide väljatöötamisel, teeb ettepanekuid hariduskeskkonna parendamiseks;

2.2.2. korraldab ja viib läbi koolipsühholoogide erialaseid koolitusi;

2.2.3. levitab psühholoogia-alaseid teadmisi koolituste, konsultatsioonide ja muu tegevuse kaudu laste ja noorte, lastevanemate, haridustöötajate ja teiste huvigruppide seas;

2.2.4. osutab psühholoogia-alaseid teenuseid;

2.2.5. jagab valdkondlikku teavet oma liikmetele;

2.2.6. teeb koostööd teiste organisatsioonidega;

2.2.7. aitab kaasa erialaste diagnostiliste ja metoodiliste materjalide loomisele;
2.2.8. teeb oma eesmärkide saavutamiseks muid vajalikke tegevusi.

 

III ÜHINGU LIIKMED

3.1. Ühingu liikmeks võib olla iga füüsiline isik, kes vastab Ühingu põhikirja nõuetele.

3.1.1. Ühingu liige on psühholoog, kellel on (a) magistrikraad psühholoogias või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse ja (b) erialane töökoht haridussüsteemiga seotud asutuses.

3.1.2. Ühingu liikmeks võetakse juhatuse otsuse alusel isik, kes on esitanud vastava avalduse ja vastab p. 3.1.1. sätestatud nõuetele.

3.1.3. Liige võib Ühingust välja astuda juhatusele esitatud kirjaliku avalduse alusel. Liige loetakse Ühingust lahkunuks avalduse esitamise päevast.

3.1.4. Ühingu juhatusel on õigus arvata liige Ühingust välja Ühingu põhikirja rikkumisel. Väljaarvatud liikmele teatab juhatus tema Ühingust väljaarvamise otsuse ja selle põhjuse kirjalikult. Liige võib 30 päeva jooksul alates juhatuse otsusest nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt.

3.1.5. Ühingust omal soovil lahkunud või väljaarvatud liikmele liikmemaksu ei tagastata.

3.2. Ühingu liikmel on õigus:

3.2.1. valida ja olla valitud kõigisse Ühingu juht- ja kontrollorganitesse;

3.2.2. saada erialast informatsiooni läbi Ühingu infokanalite;

3.2.3. osaleda Ühingu poolt korraldatavatel üritustel;

3.2.4. teha koostööd teiste erialaste ühendustega ja astuda nende liikmeks;

3.2.5. esitada juhatusele ettepanekuid ja arupärimisi Ühingu tegevusega seonduvates küsimustes.

3.3. Ühingu liige on kohustatud:

3.3.1.täitma Ühingu põhikirja nõudeid ja üldkoosoleku ning juhatuse otsuseid;
3.3.2.lähtuma oma ametialases tegevuses Ühingu eetikakoodeksist;

3.3.3. tasuma õigeaegselt liikmemaksu, mis on kehtestatud Ühingu liikmemaksu tasumise korras.

3.3.4. teavitama Ühingut oma töökoha ja kontaktandmete muutumisest.

 

3.4.1. Ühingu liikmeskonda kuuluvad liikmed, kes ei vasta põhikirja p. 3.1.1. nõuetele ja on Ühingusse võetud enne käesoleva põhikirja kinnitamist, säilitavad liikme staatuse ja viivad üleminekuperioodi (viis aastat) jooksul enda kvalifikatsiooni vastavusse p. 3.1.1. sätestatuga.

3.4.2. Kui liige ei vasta pärast üleminekuperioodi p. 3.1.1. kirjeldatud nõuetele, arvatakse ta juhatuse otsusega liikme kandidaadiks, kui ta vastab p. 4.2.1. toodud nõuetele.

3.4.3. Kui liige ei vasta pärast üleminekuperioodi p. 3.1.1. ja p. 4.2.1. toodud nõuetele, arvatakse ta juhatuse otsusega Ühingust välja.

 

IV TOETAJALIIKMED

4.1. Füüsilised isikud, kes ei kuulu Ühingu liikmete liikmeskonda, võivad vahetult osaleda Ühingu töös Ühingu tegevuse toetajaliikmena (liikme kandidaat, seeniorliige).

 

4.2 Liikme kandidaat

4.2.1. Ühingu liikme kandidaat on haridusvaldkonnas töötav psühholoogia valdkonna spetsialist, kellel on bakalaureusekraad psühholoogias ja soovib toetada Ühingu põhikirjaliste eesmärkide täitmist.

4.2.2. Ühingu liikme kandidaadiks võetakse juhatuse otsuse alusel isik, kes on esitanud vastava avalduse ja vastab p. 4.2.1. sätestatud nõuetele.

4.2.3 Ühingu liikme kandidaadil on õigus:

4.2.3.1. saada erialast informatsiooni läbi Ühingu infokanalite;

4.2.3.2. võtta osa Ühingu üritustest;

4.2.3.3. osaleda Ühingu üldkoosolekul nõuandva osalejana.

4.2.4. Ühingu liikme kandidaat on kohustatud

4.2.4.1. täitma Ühingu põhikirja nõudeid ja üldkoosoleku ning juhatuse otsuseid;
4.2.4.2. lähtuma oma ametialases tegevuses üldistest eetilistest põhimõtetest;

4.2.4.3. toetama Ühingu tegevust iga aasta 31. märtsiks summaga, mis on võrdväärne liikmemaksu summaga;

4.2.4.4. teavitama Ühingut oma töökoha ja kontaktandmete muutumisest.

 

4.3. Seeniorliige

4.3.1. Ühingu seeniorliige on isik, kes on töötanud koolipsühholoogina ja on olnud Ühingu liige ning on läinud koolipsühholoogi ametikohalt pensionile.

4.3.2. Ühingu seeniorliikmeks võetakse juhatuse otsuse alusel isik, kes on esitanud vastava avalduse ja vastab p. 4.3.1. sätestatud nõuetele.

4.3.3. Ühingu seeniorliikmel on õigus

4.3.3.1. saada erialast informatsiooni läbi Ühingu infokanalite;

4.3.3.2. võtta osa Ühingu üritustest;

4.3.3.3. osaleda Ühingu üldkoosolekul nõuandva osalejana.

4.3.4. Ühingu seeniorliige on kohustatud

4.3.4.1. täitma Ühingu põhikirja nõudeid ja üldkoosoleku ning juhatuse otsuseid;

4.3.4.2. toetama Ühingu tegevust iga aasta 31. märtsiks summaga, mis on pool liikmemaksu summast.

 

4.4. Liikme kandidaat või seeniorliige võib Ühingu toetajaliikmete hulgast välja astuda juhatusele esitatud kirjaliku avalduse alusel. Liikme kandidaat või seeniorliige loetakse Ühingu toetajaliikmete hulgast lahkunuks avalduse esitamise päevast.

4.5. Ühingu juhatusel on õigus arvata toetajaliige Ühingust välja Ühingu põhikirja rikkumisel. Väljaarvatud toetajaliikmele teatab juhatus tema Ühingust väljaarvamise otsuse ja selle põhjuse kirjalikult. Toetajaliige võib 30 päeva jooksul alates juhatuse otsusest nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt.

 

V JUHTIMINE

5.1. Ühingu juhtorganid on üldkoosolek ja juhatus.

5.2. Ühingu kõrgeim organ on liikmete üldkoosolek.

5.2.1 Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised;

5.2.2. korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, teatades liikmetele koosoleku aja, koha ja päevakorra vähemalt neliteist päeva enne koosolekut;

5.2.3. erakorraline koosolek tuleb kokku juhatuse, revisjonikomisjoni või vähemalt 1/10 Ühingu liikmete nõudel seaduses ettenähtud korras.

5.3. Ühingu liige võib lihtkirjaliku volituse alusel volitada teist Ühingu liiget end üldkoosolekul esindama.

5.4. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Ühingu liikmetest või nende esindajatest.

5.4.1. Ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 Ühingu liikmete nõusolek, mille võib esitada ka kirjalikult.

5.4.2. Ühingu põhikirja muutmise ja Ühingu tegevuse lõpetamise otsustamiseks on vajalik üle 2/3 üldkoosolekul osalenute häältest.

5.4.3. Liikmetel on õigus vastu võtta otsuseid kirjalikult, üldkoosolekut kokku kutsumata. Selleks saadab juhatus otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile liikmetele, määrates tähtaja (vähemalt seitse päeva), mille jooksul liige peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest. Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata liikmetele.

5.5. Üldkoosolek on pädev otsustama kõiki Ühingu tegevusega seonduvaid küsimusi, mis ei ole antud juhatuse või teiste Ühingu organite pädevusse. Üldkoosoleku ainupädevuses on:

5.5.1. põhikirja muutmine;

5.5.2. Ühingu tegevuse eesmärgi muutmine;

5.5.3. juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevuse aruannete ärakuulamine ja neile hinnangu andmine;

5.5.4. juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine kolmeks aastaks;

5.5.5. liikmemaksude suuruse ja tasumise korra kindlaksmääramine;

5.5.6. auliikmete nimetamise ja valimise korra kinnitamine ning auliikmete valimine;

5.5.7. Ühingu tegevuse lõpetamine.

5.6. Üldkoosolek võib juhatuse või mõne selle liikme ennetähtaegselt tagasi kutsuda kohustuste täitmatajätmise, põhikirja nõuete mittetäitmise või eetikakoodeksi nõuete mittejärgimise korral.

5.7. Ühingut juhib ja esindab igapäevaselt juhatus, milles on 3 kuni 7 liiget. Juhatus valib endi seast Ühingu juhatuse esimehe.

5.7.1. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.

5.7.1.1. Juhatus võib otsuse vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult või digitaalselt kõik juhatuse liikmed.

5.7.2. Juhatuse otsuseid võetakse vastu poolthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab koosoleku juhataja hääl.

5.7.3. Juhatuse liige ei osale hääletamisel, kui otsustatakse tema tegevusega seonduvat küsimust.

5.7.4. Juhatuse liikmetele kompenseeritakse nende ülesannete täitmisel tekkinud kulutused.

5.8. Juhatuse pädevuses on:

5.8.1. üldkoosolekute ettevalmistamine;

5.8.2. üldkoosoleku otsuste elluviimise korraldamine;

5.8.3. üldkoosoleku ainupädevusse mittekuuluvate küsimuste otsustamine;

5.8.4. töörühmade moodustamine konkreetsete ülesannete täitmiseks;

5.8.5. Ühingu eelarve ja majandusaruande koostamine;

5.8.6. Ühingu esimehe sekretäri ja laekuri valimine;

5.8.7. Ühingu liikmetele erialase ja Ühingut puudutava info jagamine.

5.9. Ühingu juhatuse esimees:

5.9.1. korraldab juhatuse tööd ja juhib selle koosolekuid;

5.9.1.1. Ühingu esimehe äraolekul asendab teda juhatuse või esimehe poolt volitatud juhatuse liige;

5.9.2. koordineerib Ühingu töörühmade tööd;

5.9.3. sõlmib Ühingu nimel lepinguid.

5.10. Ülejäänud tööjaotuse juhatuses otsustab juhatus töö käigus.

 

VI REVIDEERIMINE

6.1. Ühingu finants-majandusliku tegevuse kontrollimiseks valib üldkoosolek kolmeks aastaks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

6.1.1. Revisjonikomisjon on otsustusvõimeline vähemalt kahe liikme kohalolekul.

6.2. Revisjonikomisjon:

6.2.1. kontrollib Ühingu majandustegevust vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas;

6.2.2. esitab revideerimisakti üldkoosolekule.

 

VII VARA

7.1. Ühingu vara tekib:

7.1.1. liikmemaksudest;

7.1.2. juriidiliste ja füüsiliste isikute annetustest;

7.1.3. tulust, mis võidakse saada Ühingu väljaannete kirjastamisest ja levitamisest;

7.1.4. kursuste ja muude Ühingu ürituste osavõtumaksust;

7.1.5. sümboolika müügist;

7.1.6. muust tulust, mis on vajalik Ühingu põhikirjalise tegevuse arendamiseks.

7.2. Ühing peab raamatupidamise arvestust ja maksab makse seaduses ettenähtud korras.

7.3. Ühingu majandusaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini.

 

VIII TEGEVUSE LÕPETAMINE

8.1. Ühingu tegevuse lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras.

8.2. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist jaotatakse allesjäänud vara võrdsetes osades Ühingu lõpetamise ajal selle liikmeteks olevate isikute vahel.