EESTI KOOLIPSÜHHOLOOGIDE ÜHINGU
EETIKAKOODEKS
Kinnitatud 01.11.2021
EKPÜ juhatuse otsusega
Üldised printsiibid
A Koolipsühholoog austab inimväärikust ja -väärtust, hoides inimõiguste edendamist ja säilitamist kõrgeimal kohal.
B Koolipsühholoogi tegevuse eesmärgiks on hariduse tugiteenuste kaudu kaitsta ja edendada haridusasutustes õppivate laste ja noorte (edaspidi “laste”) heaolu ning täisväärtuslikku arengut.
C Koolipsühholoogilt eeldatakse seaduses nõutud kvalifikatsiooni ning põhjalikke teadmisi nii hariduse kui psühholoogia valdkonnast. Koolipsühholoog töötab oma kompetentsi piires, end pidevalt erialaselt täiendades.
D Koolipsühholoog püüab saavutada ja säilitada oma ametialase kompetentsi ning eetilise käitumise kõrgeimat taset.
- Ametialased kohustused
1.1. Koolipsühholoog viib end kurssi selle koolisüsteemi või organisatsiooni eesmärkide ja väärtustega, kus ta töötab, ning täidab oma rolli selles organisatsioonis efektiivselt.
1.2. Koolipsühholoogil on teadmised haridusseadusandlusest. Juhul, kui organisatsioonisisesed juhendid ja regulatsioonid on vastuolus eetiliste printsiipidega, püüab koolipsühholoog tekkinud probleeme ja lahknevusi lahendada heas usus. Juhul, kui sellised püüdlused ei anna tulemusi, juhindub koolipsühholoog eetikaprintsiipidest.
1.3. Koolipsühholoog ei lase isiklikel hoiakutel ja tõekspidamistel oma tööalaseid otsuseid mõjutada. Koolipsühholoog ei tohi kasutada võtteid ja praktikaid, mis diskrimineerivad inimesi.
1.4. Koolipsühholoog austab kultuurikeskkonda, kus ta töötab, rakendades sobivaid suhtlemistehnikaid, arvestades kultuuridevaheliste erinevustega.
1.5. Koolipsühholoogile on esmatähtis laste heaolu. Samas seisab koolipsühholoog ka nende vanemate, haridustöötajate ja kolleegide heaolu eest. Laste, lapsevanemate ja haridustöötajate heaolu eest seismine on olulisim ning eespool koolipsühholoogi isiklikke huvisid.
1.6. Koolipsühholoog osutab alaealistele lastele teenuseid üldjuhul lapsevanema või eestkostja informeeritud nõusolekul. Lähtuvalt lapse parimatest huvidest on erandiks situatsioonid, mil nõusolek pole enne teenuseosutamist võimalik või vajalik.
1.7. Koolipsühholoog tagab koolitajana edastatavate teadmiste ja oskuste õigsuse ja ajakohasuse.
- Konfidentsiaalsus
2.1. Koolipsühholoogil lasub kohustus tagada oma kliendi privaatsus ning kaitsta oma tegevuse, õpetamise või uurimuste käigus saadud konfidentsiaalset informatsiooni.
2.2. Kliendi kohta käivat konfidentsiaalset informatsiooni arutab koolipsühholoog ainult ametialaselt ning ainult nende inimestega, kes on otseselt konkreetse juhtumiga seotud, kuid üksnes mahus ja ulatuses, mis on vajalik kliendile abi ja teenuse korraldamiseks.
2.3. Enne alaealiste laste kohta käiva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamist kolmandatele osapooltele on vajalik lapsevanema nõusolek. Teatud juhtudel on vajalik ka lapse nõusolek, et avaldada andmeid vanematele või kolmandatele osapooltele. Lapselt nõusoleku võtmine sõltub lapse vaimsest ja moraalsest arengust. Lapselt ja lapsevanemalt nõusoleku saamise erandiks on juhud, kui on tegemist abivajava lapsega lastekaitseseaduse mõistes.
2.4. Ametialases aruandluses esitatakse info koolipsühholoogi töö kohta kliendi isiku tuvastamist mitte võimaldaval viisil.
- Ametialane areng
3.1. Koolipsühholoog peab oluliseks ametialast arengut, omandades ja täiendades kutsekompetentse, osaledes järjepidevalt erialastel koolitustel ning koolipsühholoogide kovisioonis ja/või supervisioonis.
3.2. Juhul, kui koolipsühholoogil jääb töös puudu vajalikest teadmistest ja oskustest, otsib ta endale mentori või superviisori, vajadusel suunab kliendi teise spetsialisti juurde.
3.3. Koolipsühholoog hoiab end kursis oma valdkonna uusima teadus- ja ametialase informatsiooniga.
- Ametialased piirangud
4.1. Koolipsühholoog osutab ainult neid teenuseid, milleks tal on olemas professionaalne kompetents. Koolipsühholoog ei esita valeandmeid oma kompetentsi, kvalifikatsiooni, väljaõppe või kogemuste kohta.
4.2. Koolipsühholoog tagab iseenda töökõlbulikkuse, töötades tegeliku suutlikkuse piirides, vajadusel pöördudes professionaalse abi järele või katkestades tegevuse antud valdkonnas.
- Ametialased suhted ja koostöö
5.1. Koolipsühholoog ei kasuta isikliku kasu saamise eesmärgil ära lapsi, kliente, juhendatavaid ega uuringutes osalejaid. See hõlmab ka ahistamisest, väärkohtlemisest ja seksuaalsuhetest hoidumist.
5.2. Koolipsühholoogi ülesanne on selgitada oma klientidele hindamise ning muude psühholoogi poolt läbiviidavate toimingute protsessi arusaadaval moel.
5.3. Koolipsühholoog hoidub laste, lapsevanemate, klientide, kolleegide ja koostööpartnerite kohta negatiivsete kommentaaride tegemisest.
5.4. Koolipsühholoog püüdleb selle poole, et suhted kolleegide ja koostööpartneritega oleksid harmoonilised ja koostööle orienteeritud. Koolipsühholoog peab oluliseks meeskonnatööd ja on teadlik oma rollist organisatsioonis või kogukonnas töötades.
5.5. Püüdlused saavutada harmoonilisi ja koostööle orienteeritud suhteid ei tohi samaaegselt negatiivselt mõjutada lastele osutatavate teenuste kvaliteeti. Koolipsühholoog seab alati esikohale laste huvid.
5.6. Juhul, kui koolipsühholoog saab teadlikuks teise koolipsühholoogi ebaeetilisest käitumisest, juhib ta esmalt selle psühholoogi tähelepanu antud asjaolule, seejärel kaasab vajadusel Eesti Koolipsühholoogide Ühingu.
5.7. Suunates lapsi teiste spetsialistide juurde, lähtub koolipsühholoog oma parimast otsustusvõimest ja teiste spetsialistide ametiülesannetest.
5.8. Lähtudes lapse parimatest huvidest, ei osuta koolipsühholoog isikutele teenuseid samaaegselt teise samalaadse teenuseosutajaga, välja arvatud juhul, kui teenuseosutajatel on samaaegse teenuse osutamise kokkulepe.
- Hindamine
6.1. Koolipsühholoog kasutab oma töös eelkõige kontrollitud ja teaduslikult põhjendatud hindamisvahendeid.
6.2. Koolipsühholoog tagab hindamise valiidsuse, valides hindamisvahendi kliendi abivajadusest lähtudes.
6.3. Tagamaks testimise valiidsust, viib koolipsühholoog testimist läbi ja tõlgendab testitulemusi manuaalis esitatud juhiste ja ajakohaste normide järgi. Juhul, kui on vajalik testi kohandamine, märgitakse see kindlasti hindamise kokkuvõttesse ja tõlgendatakse võimalikke tagajärgi.
6.4. Koolipsühholoog teeb kõik endast oleneva, et vältida hindamistulemuste valesti tõlgendamist või mitte eesmärgipärast kasutamist.
6.5. Koolipsühholoog taunib psühholoogiliste hindamisvahendite kasutamist mitte nõuetekohaselt koolitatud või kvalifitseerimata isikute poolt. Koolipsühholoog ei levita omavoliliselt vastavat väljaõpet eeldavat hindamisvahendit.
- Uurimused
7.1. Koolipsühholoog viib läbi uurimusi või osaleb uurimustes, mis on kooskõlas teadustöö põhimõtetega.
7.2. Koolipsühholoog informeerib uurimuses osalevate laste vanemaid laste osalemisest. Kui vähegi võimalik, teavitab koolipsühholoog lapsi ja nende vanemaid uurimuse sisust, protsessist ja eesmärgist.
7.3. Koolipsühholoog lähtub lapsevanema otsusest lapse uurimuses osalemise või mitteosalemise kohta ning õigusest mistahes hetkel uurimuses osalemisest loobuda.
7.4. Koolipsühholoog teeb kõik selleks, et vältida laste kahjustamist, mis on tingitud uurimuses osalemisest.
7.5. Koolipsühholoog vastutab uurimuse andmete õigsuse eest ja toob välja uurimuse kitsaskohad.
7.6. Koolipsühholoog jagab uurimuse tulemusi haridustöötajate, lapsevanemate, laste ja teiste huvitatud osapooltega uurimuses osalenud isiku tuvastamist mitte võimaldaval viisil.
7.7. Juhul kui võimalik, peaks uurimuses osalemine tulema osalejatele kasuks, sama käib ka uurimuses osaleva organisatsiooni ja kogukonna kohta.
7.8. Koolipsühholoog ei vii läbi uurimusi, milleks tal puuduvad vajalikud oskused ja teadmised.
- Pöördumise käsitlemine
8.1. Kutsetunnistusega koolipsühholoogide kohta laekunud pöördumine eetikaprintsiipide väidetavate rikkumiste või professionaalsete eksimuste kohta edastatakse käsitlemiseks kutsekomisjonile.
8.2. Kutsetunnistuseta Eesti Koolipsühholoogide Ühingu liikmete kohta laekunud pöördumisi eetikaprintsiipide väidetavate rikkumiste või professionaalsete eksimuste kohta käsitleb eetikakomisjon.
8.2.1. Eetikakomisjonil ei ole püsivaid liikmeid. Kaebuse laekumisel Eesti Koolipsühholoogide Ühingule määrab ühingu juhatus kolmeliikmelise komisjoni kutsetunnistust omavate koolipsühholoogide hulgast, kes käsitlevad kaebust ja esitavad juhatusele eksperthinnangu antud juhtumi kohta.
8.2.2. Ühingu juhatus edastab eetikakomisjoni eksperthinnangu seotud osapooltele.
8.2.3. Vajadusel teeb ühingu juhatus eetikakomisjoni eksperthinnangust lähtudes Eesti Koolipsühholoogide Ühingu liikmele ettekirjutuse, mille mittetäitmisel arvatakse liige ühingust välja.