Koolipsühholoogia magistrantuur Tallinna Ülikoolis

Koolides on suur vajadus kompetentsete koolipsühholoogide järele. Sellele vajadusele viitas nt üle 60% ühes sellel aastal läbi viidava küsitlusele vastanud õpetajatest (osalejaid üle 1000). Teada on, et kuigi seaduses on sätestatud nõue, et töötaval koolipsühholoogil peab olema erialane (ehk siis psühholoogia) magistrikraad, siis olude sunnil ehk spetsialistide puuduse tõttu töötab koolides ka ilma magistrikraadita psühholooge. Soovitame väga jätkata neil psühholoogidel õpinguid magistriõppes Tallinna või Tartu Ülikoolis. Ka kutsetunnistuse saamise eelduseks on vastava magistrikraadi olemasolu.

2019.a võetakse TLÜ magistrantuuri koolipsühholoogia spetsialiseerumise suunale vastu 6-8 inimest. Magistriõpingud psühholoogia erialal (MA psühholoogias) sisaldavad nii üldaineid kui erialamooduleid (kooli- nõustamis- ning organisatsioonipsühholoogi). Koolipsühholoogia suuna kursused annavad lõpetajale teadmised ja oskused tööks õpilaste, õpetajate ja laste vanematega. Õppekava sisu vastab kutsestandardis esitatud nõuetele ja EuroPsy nõuetele. Viimasel semestril läbitakse praktika koolis ühe kogenud ja kutset omava koolipsühholoogi juhendamisel. Lisaks põhisuuna ainetele on võimalik vabaainetena läbida mõlema teise eriala moodulite aineid. Koolipsühholoogia suuna üliõpilastel on võimalik vabaainena läbida „Koolipsühholoogi hindamisvahendite komplekti“ testide kasutamise koolitus (8EAP), mida viiakse läbi TLÜ täiendusõppe tasulise kursusena, kuid koolipsühholoogia suuna magistrantidele on antud kursus tasuta. Oluline on see, et magistrikraad on eelduseks koolis töötamisel ning kutse taotlemisel.

Koolipsühholoogia magistriõppekava sisaldab kursusi, mis annavad koolipsühholoogile tööks vajalikke oskusi, sh. nõustamises. Üheks oluliseks valdkonnaks koolipsühholoogi töös on õpilaste psüühiliste protsesside hindamine. Selleks on vaja kontrollitud ja töökindlaid vahendeid. Hetkel on psüühiliste protsesside hindamiseks olemas arvutitestid 2. – 9. klassi õpilastele, individuaalsed testid 1.klassi õpilastele ning klassis läbi viidavad testid õpilaste mõtlemise ja mälu hindamiseks 2. – 7. klassi õpilastele. Koolis on aga sageli vaja testida ühte õpilast, kellel on ilmnenud sügavamad probleemid. Siiani kasutatavad koopsühholoogide testid on ainult eestikeelsed. Kuid ka vene õppekeelega koolides on vaja hinnata hariduslike erivajadustega õpilaste psüühilisi protsesse, et toetada nende koolis toimetulekut. Venekeelsete testide kasutamine on põhjendatud ka nendel juhtudel kui õpilase koduseks keeleks on vene keel, aga tema õppekeeleks on eesti keel. See võimaldab hinnata, kas õpiprobleemid on seotud üldisemalt psüühiliste protsesside iseärasustega või puuduliku eesti keele oskusega. Seega on hetkel veel terav vajadus individuaalse testimise normide ning venekeelsete testide ja nende normide järele.

Eelnevat arvestades viime kolme järgneva aasta jooksul läbi projekti „Õpilase mõtlemist ja mälu hindavate testide ja arengut toetavate ülesannete koostamine koolipsühholoogidele“. Projekti eesmärgiks on koostada (kohandada grupiversioonist, koostada töömälu test, koostada venekeelne versioon, valideerida, koguda normid, koostada juhend) testid õpilaste mälu ja mõtlemise individuaalseks hindamiseks ning ülesanded nende arendamiseks (2. – 7. klass, eesti- ja venekeelsed versioonid). Koolipsühholoogia magistrisuuna üliõpilastele pakume võimalust osaleda projektis ning kogutud andmete alusel koostada magistritöö. Edukamad koolipsühholoogia magistriõppe suuna üliõpilased saavad taotleda stipendiumi.

Edasise info saamiseks kirjutada Eve Kikasele (ekikas@tlu.ee)

Comments are closed.