Esmaspäeval toimunud pressikonverentsil tutvustasid haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning haridusvaldkonna esindusorganisatsioonide esindajad (Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht, Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri, Rektorite Nõukogu esimees Mart Kalm, Koolipsühholoogide Ühingu esinaine Karmen Maikalu ning Eesti Noorteühenduste Liidu esinaine Triin Roos) peatselt algava õppeaasta olulisemaid teemasid.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on saabuval õppeaastal koolide avatuna hoidmine kõigi haridusvaldkonna tegijate ühine eesmärk. „Selleks, et üheskoos hoida koolid turvaliselt avatuna, on kõige olulisem koolipere vaktsineeritus. Uuringud näitavad, et pikaajaline distantsõpe mõjutab negatiivselt õpitulemusi ja laste ning noorte füüsilist aktiivsust ja vaimset tervist. Pingutame selle nimel, et tagada kõigile stabiilsem õppeaasta, et laste silmadesse tuleks taas sära õppimisest. See, mida kool ühe lapse ellu annab, on määratu suure tähtsusega.“ Samuti tänas Kersna partnereid, kes on teinud tihedat koostööd ja andnud suure panuse koolide uueks õppeaastaks ette valmistamiseks.
Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht sõnas, et möödunud kahest õppeaastast saavad koolijuhid võtta kogemusi, mis võimaldavad teha tänase päeva otsuseid sellistena, et õppimine oleks efektiivsem ja turvalisem sõltumata viiruse levikust. „Kindlasti on meie koolide tugevuseks kontaktsus ja usalduslikkus õpetaja ja õpilase vahel. Kutsun lapsevanemaid üles usaldama kooli ja last ning panustama koostöösse, sest see võimaldab märgata probleeme ja leida igale õppijale sobivaimad lahendused õppimiseks“ ütles Uiboleht. Ta lisas, et oluline on kindlasti koolide autonoomsus, et otsustada võimalike lahenduste üle koolielu korraldamisel.
Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri kiitis kriisitingimustes haridusvaldkonna koostöö suurenemist. Ta rõhutas, et õpetajate jaoks on vahetu kontakt õpilastega võtmetähtsusega. „Õpetajate esindusorganisatsioonina oleme kogu aeg seisnud õpetajate vaktsineerimise olulisuse eest ja meil on hea meel, et õpetajad suhtuvad sellesse väga teadlikult ning vaktsineeritud õpetajate arv kasvab isegi maakondades, kus vaktsineerimisega hõlmatuse näitajad on tagasihoidlikumad. Saan kinnitada, et õpetajad lähevad uuele õppeaastale vastu turvalisemalt“. Voltri sõnul on õpetajate aktiivse vaktsineerimise taga arusaam, et see aitab kaitsta ennast, kolleege ja õpilasi, aga ka see, et Eesti õpetajad on teaduse usku ja valivad parima toimiva viisi viiruse vastu võitlemiseks.
Rektorite nõukogu esimees Mart Kalm ütles, et õppeaastale vastu minnes lähtuvad Eesti ülikoolid sellest, et kontaktõpe on võimalik seda kauem, mida suurem osa akadeemilisest perest on vaktsineeritud. Ta avaldas heameelt selle üle, et ülikoolide töötajate vaktsineerimisnäitajad on esimeste seas. Kalm kinnitas, et ülikoolid on seisukohal, et vaktsineerimata üliõpilastele ei hakka kõrgkoolid eraldi hübriidõpet korraldama. Samas pakuvad ülikoolid paindlikku õpet, kus osa ainest toimub veebikeskkondades. Samuti tuleb vaktsineerimata üliõpilastel ja akadeemilistel töötajatel kanda maski. „Vaktsineerimine on vabatahtlik ning rõhutan, et vaktsineerimata inimesi ei tohi stigmatiseerida, seega toetame seda, et ka vaktsineeritud ülikoolis viibijad võiksid maski kanda, mis omakorda suurendab ka ühise keskkonna ohutust“.
Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu tõi välja, et värskete uuringute andmetel on õpilased kriisiolukorras õppimisega paremini toime tulnud kui eelmisel aastal. „Umbes pooled õpilased said enda hinnangul distantsõppega hakkama, ent oma toimetulekut distantsõppega hindasid kõige negatiivsemalt hoopis lapsevanemad,“ sõnas Maikalu värskele Haridusfoorumi uuringule viidates. Ta kutsus üles pöörama tähelepanu üksteise vaimsele tervisele ja julgustas vajadusel pöörduma koolipsühholoogi poole. „Uuel õppeaastal pakuvad koolipsühholoogid nõustamist ka telefonitsi nii eesti kui ka vene keeles. Nõuandeliinile 1226 ja 1227 on oodatud helistama nii õpetajad, õpilased kui ka lapsevanemad“. Maikalu lisas, et vältimatute keeruliste olukordadega paremaks hakkamasaamiseks on oluline, et erinevad osapooled – riik, koolid, õpilased, vanemad – teeks koostööd, toetaks ja mõistaks teineteist. Oluline on meeles pidada, et kõik osapooled tegutsevad ühise eesmärgi nimel ning head, koostöised suhted kooli ja vanema vahel mõjutavad positiivselt ka laste toimetulekut koolis nii distants- kui ka kontaktõppes. Samuti rõhutas Maikalu, et on oluline ka jälgida, et koolis ei oleks kohta õpilaste kiusamisele nende vaktsineerituse põhjal. „Nii õpetajad kui õpilased peavad jälgima, et keegi ei väljendataks negatiivset suhtumist teistesse selle alusel, kes on vaktsineeritud või vaktsineerimata,” sõnas Maikalu.
Eesti Noorteühenduste Liidu esinaine Triin Roos rõhutas noorte jaoks lisaks haridusele ka koolivälise tegevuse olulisust. „Huvitegevuse raskem kättesaadavus viimastel pooleteisel aastal on tugevalt mõjutanud noorte aktiivsust – on suurenenud nende noorte arv, kes ei õpi ega osale ühiskonnaelus“. Roos innustas käituma vastutustundlikult ja ennast vaktsineerima, panustades seeläbi huvihariduse ja noorteühenduste, aga ka erinevates programmides ja teistes noortele oluliste tegevuste osalemise võimaldamisse. Samuti kutsus Roos lapsevanemaid üles andma oma nõusolekut noore vaktsineerimiseks, kui noor seda ise soovib, toetades noorte enda valmisolekut ja soovi ühiskondliku tähtsusega otsuseid teha.
Haridusvaldkonna ühise pressikonverentsi salvestust saab vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=7Zkd_juA1kw
