JUHISED HARIDUSASUTUSTELE:
- Haridusasutuse kriisiplaani koostamise juhised
- Koolipsühholoogi töö konfidentsiaalsus ja aruandlus:
Tugispetsialistide tööd reguleeriv määrus sätestab § 3 lg 7, et vastavaid andmeid võib avaldada teenuse korraldamisega seotud isikutele üksnes mahus ja ulatuses, mis on vajalik õppijale abi ja teenuse korraldamiseks.
Koolipsühholoogide eetikakoodeks sätestab p.2.2: kliendi kohta käivat konfidentsiaalset informatsiooni arutab koolipsühholoog ainult ametialaselt ning ainult nende inimestega, kes on otseselt konkreetse juhtumiga seotud, kuid üksnes mahus ja ulatuses, mis on vajalik kliendile abi ja teenuse korraldamiseks ning p.2.4: ametialases aruandluses esitatakse info koolipsühholoogi töö kohta kliendi isiku tuvastamist mitte võimaldaval viisil.
Ehk kui õpilasele on määratud tõhustatud või eritoe otsusega koolipsühholoogi teenus, siis on isikutuvastus juba olemas. Kui tegemist on üldtoega, siis esitab koolipsühholoog aruandluse üldistatud kujul ilma nimedeta (nt kui palju õpilasi mingist vanuseastmest, mis osakaalus mis valdkonna probleemid üldistatult jne). - Koolipsühholoogi teenuse tasuta võimaldamine
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 37 lg 2 sätestab, et vajaduse korral tagatakse õpilasele koolis tasuta psühholoogi teenus. Teenuse rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja ning teenuse rakendamist korraldab direktor.
Teenuse rakendamist reguleeriv määrus § 3 lg 4 sätestab, et direktor võtab teenuse osutamiseks õppeasutusse tööle vajalikud tugispetsialistid või korraldab teenuse kättesaadavuse muul viisil, arvestades seejuures õppija vajadustega.
§ 3 lg 5 sätestab, et õpilase või vanema poolt teenuse saamiseks soovi avaldamisel või teenuse järele vajaduse ilmnemisel korraldab õppeasutus õppijale võimaluse vestelda isiklikult tugispetsialistiga mitte hiljem kui nädala jooksul. Õnnetusjuhtumi puhul või olukorras, kus õppija enda või teiste õppijate elu või tervis on ohus, tuleb õppijale teenust pakkuda esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval.
Ehk kui õppeasutuses ei tööta psühholoogi, peab kool korraldama teenuse kättesaadavuse muul viisil, nt ostes teenust kvalifikatsioonile vastavalt spetsialistilt sisse. Üldjuhul võiks koolil olla koostööleping psühholoogiga, kes on valmis sellist teenust ettenähtud aja jooksul osutama. Kui koolil sellist koostöölepinguga töötavat psühholoogi pakkuda ei ole, võib lapsevanem leida ise vastava spetsialisti ning kool hüvitab kulud. Lapsevanem psühholoogi teenuse eest maksma ei pea. Vastavat seisukohta tugispetsialisti tasuta teenuse võimaldamise kohta on väljendanud ka õiguskantsler.