Koolipsühholoogide ühingu esinaine psühholoog Karmen Maikalu ütleb, et sellega, kuidas piirangud mõjuvad vaimsele tervisele, on nii ja naa — need võivad küll tekitada stressi, kuid teisalt aitavad selguse majja tuua.
Ta selgitab, et ühest küljest on piirangud mingis mõttes muidugi ahistavad, teisest küljest aga nägid koolipsühholoogid möödunud sügis-talvisel poolaastal enne koolide sulgemist ka väga suurt ärevust nii lapsevanemate kui õpetajate hulgas.Kardeti näiteks nakatumist ja oodati, millal ometi tulevad konkreetsed piirangud, ka distantsõpe. Oli õpetajaid, kes läksid hirmuga koolimajja tunde andma. Ja oli lapsevanemaid, kes nakkuse hirmus lapsi kooli ei saatnudki.
“Stress nakatumishirmu pärast oli ja on praegugi võib-olla isegi suurem kui stress piirangute pärast,” arutleb Maikalu ning lisab, et siin võiks mõelda ka sõnakasutusele — ehk ei peaks me rääkima piirangutest, vaid hoopis näiteks viirusega toimetuleku meetmetest? Võib tunduda peaaegu sama, ent psühholoogiliselt annab see suure erinevuse.
Ta rõhutab, et õppeasutuste sulgemise ning avamise juures on ääretult tähtis, et kui mingi otsus langetatakse, siis peaksid sellekohased sõnumid olema üheselt arusaadavad, et kõik teaksid, mis juhtuma hakkab.
Viimasel ajal paraku ongi probleem olnud see, et on väga palju määramatust, segadust ja ootamatusi. Määramatus tekitab aga stressi.
Loe lähemalt siit: https://tervise.geenius.ee/eksklusiiv/koolipsuhholoog-mitte-koduope-ise-vaid-seda-umbritsev-segadus-on-olnud-suurim-stressitekitaja/