„Olen 20 aastat koolipsühholoogina töötanud ja teinekord ikka küsitakse, et mis on selle ajaga muutunud,” sõnab Põltsamaa gümnaasiumi psühholoog ja Eesti koolipsühholoogide ühingu juht Karmen Maikalu. „Noorte seas on enesevigastamine tohutult kasvanud,” vastab ta. Täiskasvanud ütlevad tihti, et laps manipuleerib, otsib tähelepanu. See on vale. „Ta teeb seda, sest ta hinges on valu,” rõhutab Maikalu.
Koroona on kergitanud kaant pikemat aega suurenenud tervisemurelt. Eestis on vaimse tervise kriis. Maikalu sõnutsi on koolides läinud noorte mured tõsisemaks ja neid on tekkinud rohkem. Ent abi on jäänud vähemaks. Seadus ütleb, et igas koolis peaks olema psühholoog. Päriselt on neid vähem kui pooltes. Seadus ütleb sedagi, et kui laps vajab vestlust, tuleb see korraldada nädalaga ja kriisi korral ühe päevaga. See pole võimalik. Seadus ütleb, et igas koolis peaks olema psühholoog. Päriselt on neid vähem kui pooltes. /… /
Maikalu sõnutsi on vajadus praegu palju suurem kui kümme aastat tagasi. Et mitte piirduda tulekahju kustutamisega, oleks vaja üht psühholoogi paarisaja lapse kohta.
„Esmatasandil peab psühholoog olemas olema. Koolis paistavad vaimse tervise probleemi märgid kohe välja. Ei tohiks oodata, kuni probleemid on nii kaugel, et nõuavad juba kliinilist sekkumist,” ütleb Maikalu. Ta lisab: „Laste tervise ja nende ellujäämise jaoks on koolipsühholoogi teenus hädavajalik. Kui palju on ärevushäirega lapsi, kui palju on depressiooniga lapsi! Palju on enesetappe.”Mitte lihtsalt palju. „Liiga palju. Just alaealisi lapsi, kes on sel aastal enesetapu teinud,” täpsustab Maikalu. Eesti kohtuekspertiisi instituudi andmeil on neid kuni 19-aastaseid lapsi ja noori tänavu olnud 14. Kümme neist on olnud alaealised. / … /
Aga ehk on lapse probleemid koolis? Võib-olla saaks öelda, et teised õpilased kiusavad, õpetajad on karmid ja see sööb lapse vaimset tervist? Maikalule ei meeldi sugugi sõna koolikiusamine. „Peaks rääkima vägivallast. Konflikte on igal pool, aga kuidas nendega toime tulla? See tuleb kodust,” ütleb ta.
Eriti teravalt kritiseerib Maikalu seda, mis toimub ühiskonnas, sest poliitikute käitumine jõuab Eesti kodudesse. „Täiskasvanud on väga agressiivsed teistsuguse arvamuse vastu. Tee või telekas lahti ja sealt on näha. Mis toimub avalikus elus? Kui kellelgi on teistsugune arvamus, siis justkui oleks õigus öelda, et ta on loll ja nõme,” sõnab ta. Kui avalikus ruumis on normaliseeritud agressiivne käitumine, siis on see koolis ka. Maikalu lisab: „Lapsed näevad kõike seda. Et kui avalikus ruumis on normaliseeritud selline agressiivne käitumine, siis on see koolis ka.” / … /
„Meie ühiskonna suhtlemiskultuur on agressiivne ja vägivaldne. Just nii võibki öelda,” rõhutab Maikalu.”
Loe kogu artiklit siit: https://epl.delfi.ee/artikkel/91367059/koolipsuhholoog-kui-palju-on-arevushairega-lapsi-kui-palju-on-depressiooniga-lapsi-palju-on-enesetappe