Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu:
– Laste vaimse tervise probleeme oli palju juba enne koroonakriisi ja distantsõpet. Praegu räägitakse sel teemal rohkem, see on hea – nii osatakse ohumärke tähele panna ja vajadusel abi otsida. Samas on praegune olukord paljude laste puhul kujunenud päästikuks, mis vallandab tõsiseid probleeme, mis seni varjul olnud.
– Lapsevanem ei pea olema lapse õpetaja.Kui lapsel õppimine ei suju, siis paljud lapsevanemad istuvad pikalt koos lapsega ja üritavad õpetada talle kõike uuesti üle. Teatud piirides on see hea, aga valdavalt see pole lapsevanema ülesanne. Enamus lapsevanemaid käivad tööl ja ei saa päev otsa lapsega koos õppida, ei peagi. Lapsevanema ülesanne on luua sobiv õpikeskkond ja tegeleda lapse motiveerimisega. Peamiselt õpetab ikka õpetaja.
– Kolmandik lapsi saab distantsõppega hakkama isegi paremini kui enne kontaktõppes, ent teisele kolmandikule on see väga raske. Kui laps ei saa õpitavast aru, õppimine on üle jõu käiv või on väga keeruline last õppima motiveerida, siis tuleb pöörduda kooli poole ning võtma ühendust aineõpetaja ning vajadusel klassijuhataja ja kooli tugispetsialistidega – sotsiaalpedagoogi või koolipsühholoogiga. Hoolimata sellest, et praegu on koolid distantsõppel, saab ja peab kool kutsuma õpetaja juurde kooli õppima need õpilased, kellel õppimine kodustes tingimustes üldse ei suju.
– Vaja on tekitada uued rutiinid ja kindel kord. Neil, kellel praegu käib õppimine korrapäratult ja kaoses, on distantsõpe keerulisem. Peab olema kindel aeg ärkamiseks, kindel aeg õppimiseks ja kindel aeg puhkamiseks. Kui suudetakse rutiini hoida, siis saavad lapsed paremini hakkama. On peresid, kes eelmise päeva õhtul kirjutavad üles, kes millal ja mida tegema peavad ning lähtuvad sellest päevaplaanist. Mõnel lapsel on lihtsam lugeda ülesandeid paberilt kui e-koolist järge ajada. Laps paneb paberi seinale ja tõmbab tehtud tegevused maha. See annab eduelamuse ja ka selge struktuuri.
– Vanemad peavad lapsega rääkima paljudel teemadel. Sageli on lapsevanema ja lapse vaheline suhtlus see, et kästakse või keelatakse midagi või jagatakse igapäevast informatsiooni. Ent kui palju me oma last päriselt tunneme? Õppimisest ja hinnetest olulisem on see, mida laps tunneb või mõtleb, millest ta unistab, mille ees hirmu tunneb, mille pärast muretseb, mis teda rõõmustab.
– Lapse väljakutsuv käitumine näitab, et tal on raske. Tähelepanu peab pöörama muutustele lapse käitumises. Kui rõõmsameelsest ja aktiivsest lapsest saab kinnine ja passiivne või vastupidi – kui enne tagasihoidlik laps hakkab äkki käituma väljakutsuvalt, siis on see üks märk, millele peab tähelepanu pöörama. Samuti see, kui laps, kellel enne õppetöö sujus, ei saa enam õppimisega hakkama.
– Õpetajate koormus on oluliselt tõusnud ja läbipõlemise oht suur. Kooli juhtkond peab olema toetav ja motiveeriv. Praegu on võimalik riigi toetusel kutsuda koolidesse appi asendusõpetajaid ning ka haridusteaduste tudengid on lubanud õpetajatele tasuta appi minna. Neid võimalusi tuleb kasutada. Õpetajate toetuseks on avatud ka tugiliin 7350750, kust õpetaja saab psühholoogilt nõu küsida.