EESTI KOOLIPSÜHHOLOOGIDE ÜHINGU KOMMENTAAR
28.03 2018 ilmus Eesti Päevalehes artikkel “Koolipsühholoog tahtis pimesoolepõletiku käes vaevleva lapse psühhiaatri juurde saata”.
Kahjuks ei saa Eesti Koolipsühholoogide Ühing kõiki fakte teadmata antud juhtumit täpsemalt kommenteerida, konfidentsiaalsusnõuetest lähtudes ei saanud ka artiklis nimetatud koolipsühholoog ajakirjanikule täpsemat infot anda ega ka eksitavaid väiteid ümber lükata.
Samas võime öelda seda, et iga koolipsühholoog peab lähtuma oma tegevuses lapse parimatest huvidest ja abivajavast lapsest teavitamise kohustusest. Vastav juhend (“Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse”) ütleb: “Abivajava lapse puhul ei ole tagatud tema turvatunne, areng ja heolu. Lapse abivajadus võib tuleneda tema võimalikust väärkohtlemisest (sh vägivallast ja hooletusse jätmisest), aga ka tema sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest, pere toimetulekuraskustest jne.” Samuti sätestab juhend, et “teatamata jätmist ei saa õigustada sellega, et ei olda kindel, kas kahtlus lapse abivajaduse kohta on piisavalt põhjendatud, või kardetakse, et teatamine võib näida peret süüdistavana või last häbimärgistavana.”
Lastekaitsetöötajad ja psühhiaatrid ei ole karistusasutused, vaid last abistavad spetsialistid.
On väga kahju, et kõnealuse juhtumi puhul on tekkinud negatiivseid emotsioone. Eesti Koolipsühholoogide Ühingule on tehtud pöördumine eksperthinnangu saamiseks ja juhtumit hakkab menetlema eetikakomisjon. Juhtumis osalenud psühholoogile on Eesti Koolipsühholoogide Ühing pakkunud supervisioonivõimalust.
Karmen Maikalu
Eesti Koolipsühholoogide Ühingu esinaine
53331912
PRESSINÕUKOGU SEISUKOHT
Pressinõukogu tegi Päevalehe artikli kohta tauniva otsuse. Otsust saate lugeda SIIT.