Siinses artiklis nendib Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse liige Anu Pärn, et väga raskes seisus lapsi on olnud läbi aegade: „Need teemad – enesevigastamised, mustad mõtted – ei saa öelda, et need on ainult koroona-aja probleemid.”
„Koolipsühholoogi roll on olla märkaja ja kaardistaja. Ka probleemide ennetaja, et need ei eskaleeruks, vaid saaks õigeaegselt lahendatud,” sõnab Pärn. „Tööd on siinkindlasti rohkem kui inimesi.“
Ehkki seadus nõuab psühholoogi kättesaadavust kõigis üldhariduskoolides,on käesoleval õppeaastal psühholoogiga varustatud vaid 43% koolidest. Olemasolevate koolipsühholoogide koormus on tohutu. Eesti Koolipsühholoogide Ühingu hinnangul on koolipsühholoogi optimaalne koormus 200–350 õpilast ühe täiskohaga töötaja kohta. Selle eelduse kohaselt peaks Eestis töötama 450–780 koolipsühholoogi, ent üldhariduskoolides tegutses neid 2019. aastal vaid 226. Kui koolis õpib mitusada õpilast, ei olegi võimalik kõigi abivajajateni jõuda.
„Psühhiaatri juurde saamine on keeruline. Meile kooli paistab, et järjekorrad on seal pikad,“ sõnab Anu Pärn. „Aga kui on ikkagi akuutsed probleemid ja laps on suitsidaalne, siis on võimalik minna kiirabipunkti, kus arst hindab selle lapse olukorda ja ta võetakse vajadusel haiglasse. Oleme abivõimalusi otsinud ka läbi lastekaitse ja perearsti.
“Ka vanemad vajavad hädasti tuge. „Stressis aju häid lahendusi ei genereeri,“ sõnab Pärn. „Kui vanem tunneb, et tal on mure, lapsega ei saa enam suhelda või laps käitub kuidagi teisiti, tuleb kindlasti oma murest rääkida.“
Psühholoog nendib, et sellises olukorras kipuvad vanemad tihtipeale hoopis ennast süüdistama. „Pigem tuleks võtta ühendust lapse klassijuhatajaga või kui koolis on olemas tugispetsialist, siis temaga. Koolipsühholoog suudab kindlasti jagada eneserahustamise võtteid ning näha suuremat pilti, kui vanem üksi kodus enda ja lapse muredega pusides.“
Anu Pärn rõhutab, et koostöö kodu ja kooli vahel on ääretult oluline. „Suhtlemise pool on ääretult oluline, eriti kriisiajal, et keegi ei jääks kuhugi, rusikas taskus, üksi istuma. Tihtipeale öeldakse koolis, et me ei saa midagi teha, sest see kodu on selline. Või nähakse kodust, etkool on see suur ja kole koll. Aga tuleb julgelt suhelda.“
Loe lähemalt siit: https://www.ohtuleht.ee/1028868/suitsiidimotteid-on-molgutanud-3000-last-tutre-olukord-oli-vaga-kriitiline-aga-psuhholoogile-saime-aja-pooleteise-kuu-parast