Eetikakoodeks

EESTI KOOLIPSÜHHOLOOGIDE ÜHINGU

EETIKAKOODEKS

Kinnitatud 20.04.2017
üldkogu koosoleku otsusega

Üldised printsiibid

Koolipsühholoog austab inimväärikust ja -väärtust, hoides inimõiguste edendamist ja säilitamist kõrgemail kohal.

Koolipsühholoogi tegevuse eesmärgiks on hariduse tugiteenuste kaudu kaitsta ja edendada laste ja noorukite heaolu ning täisväärtuslikku arengut.

Koolipsühholoogi amet eeldab põhjalikke teadmisi nii hariduse kui psühholoogia valdkonnast. Koolipsühholoog töötab oma kompetentsi piires, end pidevalt akadeemiliselt ja ametialaselt täiendades.

Koolipsühholoog  püüab saavutada ja säilitada oma ametialase kompetentsi ning eetilise käitumise kõrgeimat taset.

1. Ametialased kohustused

1.1. Koolipsühholoog viib end kurssi selle koolisüsteemi või organisatsiooni eesmärkide ja väärtustega, kus ta töötab, ning täidab oma rolli selles organisatsioonis efektiivselt.

1.2. Koolipsühholoogil on teadmised haridusseadusandlusest. Juhul, kui organisatsioonisisesed juhendid ja regulatsioonid on vastuolus eetiliste printsiipidega, püüab koolipsühholoog tekkinud probleeme ja lahknevusi lahendada heas usus. Juhul, kui sellised püüdlused ei anna tulemusi, juhindub koolipsühholoog eetikaprintsiipidest.

1.3. Koolipsühholoog ei lase isiklikel hoiakutel ja tõekspidamistel oma tööalaseid otsuseid mõjutada. Koolipsühholoog ei tohi kasutada võtteid ja praktikaid, mis diskrimineerivad erineva sotsiaalmajandusliku tausta, rassi, puude, vanuse, soo, seksuaalse orientatsiooni,  religioosse või rahvusliku kuuluvusega inimesi.

1.4. Koolipsühholoog austab kultuurikeskkonda, kus ta töötab, rakendades sobivaid suhtlemistehnikaid ning arvestades kultuuridevaheliste erinevustega.

1.5. Koolipsühholoogile on esmatähtis laste ja noorukite heaolu. Samas seisab koolipsühholoog hea ka nende vanemate, haridustöötajate ja kolleegide eest. Laste, noorukite, lapsevanemate ja haridustöötajate heaolu eest seismine on olulisim ning eespool koolipsühholoogi isiklikke huvisid.

1.6. Koolipsühholoog osutab lastele teenuseid reeglina lapsevanema või eestkostja informeeritud nõusolekul. Erandiks on situatsioonid, mil nõusolek pole enne teenuseosutamist võimalik või vajalik (näiteks kui see võib kahjustada lapse heaolu või kriisisituatsioonid, kus õpilane on ohtlik enesele või teistele jmt).

1.7. Koolipsühholoogide koolitajad tagavad edastatavate teadmiste ja ja oskuste õigsuse ja ajakohasuse.

2. Konfidentsiaalsus

2.1. Koolipsühholoogil lasub kohustus tagada oma kliendi privaatsus ning kaitsta oma tegevuse, õpetamise või uurimisprojektide käigus saadud konfidentsiaalset informatsiooni.

2.2. Enne laste konfidentsiaalsete andmete avaldamist kolmandatele osapooltele on vajalik lapsevanema nõusolek. Teatud juhtudel on vajalik ka lapse nõusolek, et avaldada andmeid vanematele või kolmandatele osapooltele. Lapselt nõusoleku võtmine sõltub juriidiliselt täisealiseks saamise vanusest, aga ka lapse vaimsest ja moraalsest arengust. Lapselt nõusoleku saamise erandiks on juhud, kui laps on ohtlik enesele või teistele.

2.3. Laste ja noorukite kohta käivat konfidentsiaalset informatsiooni arutab koolipsühholoog ainult ametialaselt ning ainult nende inimestega, kes on otseselt konkreetse juhtumiga seotud.

3. Ametialane areng

3.1. Koolipsühholoog peab oluliseks ametialast arengut ning tegeleb sellega järjepidevalt, osaledes koolitustel, supervisioonis ja kovisioonis.

3.2. Juhul, kui koolipsühholoogil jääb töös puudu vajalikest teadmistest ja oskustest, otsib ta endale mentori või superviisori, vajadusel suunab kliendi teise spetsialisti juurde.

3.3. Koolipsühholoog hoiab end kursis oma valdkonna uusima teadus- ja ametialase informatsiooniga, lugedes värsket teaduskirjandust, võttes osa töötubadest ja konverentsidest ning olles aktiivne ametialastes organisatsioonides.

4. Ametialased piirangud

4.1. Koolipsühholoog osutab ainult neid teenuseid, milleks tal on olemas professionaalne kompetents. Koolipsühholoog ei esita valeandmeid oma kompetentsi, kvalifikatsiooni, väljaõppe või kogemuste kohta.

4.2. Koolipsühholoog tagab iseenda töökõlbulikkuse, töötades tegeliku suutlikkuse piirides, vajadusel pöördudes professionaalse abi järele või katkestades tegevuse antud valdkonnas.

5. Ametialased suhted

5.1. Koolipsühholoog ei kasuta isikliku kasu saamise eesmärgil ära kliente, juhendatavaid ning uuringutes osalejaid. See hõlmab ka ahistamisest, väärkohtlemisest ja seksuaalsuhetest hoidumist.

5.2. Koolipsühholoogi ülesanne on selgitada lapsele/noorukile, õpetajatele ja lapsevanematele hindamise ning muude psühholoogi poolt läbiviidavate toimingute protsessi arusaadaval moel.

5.3. Koolipsühholoog hoidub laste, noorukite, lapsevanemate ja kolleegide kohta  negatiivsete kommentaaride tegemisest.

5.4. Koolipsühholoog püüdleb selle poole, et suhted kolleegide ja kaastöötajatega oleks harmoonilised ja koostööle orienteeritud. Koolipsühholoog peab oluliseks meeskonnatööd ja on teadlik oma rollist organisatsioonis või kogukonnas töötades.

5.5. Püüdlused saavutada harmoonilisi ja koostööle orienteeritud suhteid ei tohi samaaegselt negatiivselt mõjutada lastele ja noorukitele osutatavate teenuste kvaliteeti.

5.6. Juhul kui koolipsühholoog saab teadlikuks teise koolipsühholoogi ebaeetilisest käitumisest, juhib ta selle psühholoogi tähelepanu antud asjaolule, üritades probleemile mitteametlikult lahedust leida. Kui mitteametlikud püüdlused ei kanna vilja, tuleb probleemi lahendamiseks pöörduda Eesti Koolipsühholoogide Ühingu poole.

6. Ametialane koostöö

6.1. Koolipsühholoog püüab saavutada head koostööd teiste ametite esindajatega, kes on seotud lastega läbi teiste kogukonda teenindavate asutuste.

6.2. Koolipsühholoog austab talle konfidentsiaalselt avaldatud informatsiooni.

6.3. Koolipsühholoog on teadlik teiste lastega seotud ametnike pädevustest.

6.4. Suunates lapsi teiste spetsialistide juurde, lähtub koolipsühholoog oma parimast otsustusvõimest.

6.5. Koolipsühholoog ei osuta isikutele teenuseid samaaegselt teise samalaadse teenuseosutajaga, välja arvatud juhul kui teenuseosutajatel on samaaegse teenuse osutamise kokkulepe või kui suhe eelneva teenuseosutajaga on lõppenud.

7. Hindamine

7.1. Koolipsühholoog hoidub oma töös kasutamast kontrollimata ja teaduslikult põhjendamata töövahendeid.

7.2. Tagamaks hindamise valiidsust, viib koolipsühholoog testimist läbi manuaalis esitatud juhiste järgi. Juhul, kui on vajalik testi kohandamine, märgitakse see kindlasti hindamise kokkuvõttesse ja tõlgendatakse võimalikke tagajärgi.

7.3. Koolipsühholoog tõlgendab teste, lähtudes sobivatest normidest, võttes arvesse usaldusväärsuse ja valiidsuse näitajad.

7.4. Koolipsühholoog teeb kõik endast oleneva, et vältida hindamistulemuste valesti tõlgendamist või mitte eesmärgipärast kasutamist.

7.5. Koolipsühholoog vastutab kasutatud hindamistehnika eest ja on võimeline oma valikuid põhjendama.

7.6. Koolipsühholoog taunib psühholoogiliste hindamisvahendite kasutamist mitte nõuetekohaselt koolitatud või kvalifitseerimata isikute poolt. Koolipsühholoog ei levita omavoliliselt seaduslikul teel omandatud hindamisvahendit.

8. Uuringud

8.1. Koolipsühholoogid väldib kultuurilist, rassilist, etnilist, või sotsiaalmajanduslikul taustal põhinevat kallutatust/nihet oma uurimisprojektides.

8.2. Koolipsühholoog informeerib uurimisprojektides osalevate laste vanemaid laste osalemisest.

8.3. Koolipsühholoog austab lapsevanemate otsust mitte lubada last uurimisprojektis osalema ning õigust mistahes hetkel uurimisprojektis osalemisest loobuda.

8.4. Kui vähegi võimalik, teavitab koolipsühholoog lapsi ja nende vanemaid täiel määral uurimisprojekti sisust, protsessist ja eesmärgist

8.5. Koolipsühholoog tagab, et uurimisprojektis osalevad lapsed ei kannataks uuringutest tingituna mingilgi määral vaimset ega füüsilist stressi.

8.6. Koolipsühholoog vastutab uuringu andmete õigsuse eest ja toob välja uuringu kitsaskohad.

8.7. Koolipsühholoog jagab uuringu tulemusi haridustöötajate, lapsevanemate, laste ja teiste huvitatud osapooltega.

8.9. Koolipsühholoog on oma suhtluses teiste uuringuga seotud isikute ja organisatsioonidega avatud ja koostöövalmis.

8.10. Koolipsühholoog austab uuringus osalevate õpilaste õigusi ning kaitseb nende heaolu ja väärikust.

8.11. Juhul kui võimalik, peaks uuringus osalemine tulema osalejatele kasuks ja neid ka harima, sama käib ka uuringus osaleva organisatsiooni ja kogukonna kohta.

8.12. Koolipsühholoog juhindub ametialaselt kõrgetest kompetentsistandarditest ja ei vii läbi uuringuid, milleks tal puuduvad vajalikud oskused ja teadmised.

9. Juhtumi käsitlemine

9.1. Kutsetunnistusega koolipsühholoogide kohta laekunud pöördumine väidetavate eetikaprintsiipide rikkumiste või professionaalsete eksimuste kohta edastatakse käsitlemiseks  kutsekomisjonile.

9.2. Kutsetunnistuseta koolipsühholoogide kohta laekunud pöördumisi  väidetavate eetikaprintsiipide rikkumiste või professionaalsete eksimuste kohta käsitleb eetikakomisjon.

9.2.1. Eetikakomisjonil ei ole püsivaid liikmeid. Kaebuse laekumisel Ühingule määrab juhatus kolmeliikmelise komisjoni  kutsetunnistust omavate  koolipsühholoogide hulgast, kes käsitlevad kaebust ja esitavad juhatusele ekspertarvamuse antud juhtumi kohta. Juhatus edastab eetikakomisjoni arvamuse kaebuse esitanud isikule/organisatsioonile.