Psühholoogid Viljandi tragöödiast: rahustamist vajavad nii lapsed kui täiskasvanud. Terevisiooni intervjuu 28.10.2014

Vaate videot SIIT.

MTÜ Laste ja noorte kriisiprogrammi asutaja Maire Riis ja Eesti koolipsühholoogide ühingu esimees Triin Kahre rääkisid “Terevisioonis”, et eile Viljandis toimunud koolitulistamise järel vajavad lapsed ja täiskasvanud rahustamist.

“Me räägime koolitulistamisest, kuid kas see on päris õige, kuivõrd vägivald ei olnud suunatud kaasõpilaste, vaid õpetaja vastu. Võib-olla ei ole nii oluline, kuidas me seda nimetame. See on selgelt üks väga traumaatiline juhtum ja meie ülesanne võiks olla selle juhtumi mõju vähendada,“ ütles Riis. Praegu peaks keskenduma sellele, et juhtum on nüüdseks läbi ning nüüd tuleb keskenduda sellele, et kool ja lapsevanem toetaksid õpilasi ja ka iseennast.

Kahre selgitas, et sõltuvalt laste vanusest tekivad taoliste traumade järel erinevad emotsioonid – teadmatus ja kartus, kas see võib juhtuda ka õpilase enda koolis. “Ei saa öelda, et kõigil lastel on sarnased reaktsioonid või tunded,“ märkis Kahre.

Pigem tuleb tema sõnul olla valmis selleks, et lapsed võivad käituda väga erinevalt. Selleks peaksid õpetajad ja lapsevanemad olema tähelepanelikud, et märgata muutusi lapse käitumises.

Lapsed võivad sellele sündmusele reageerida ka näiteks lõõpimisega või naljatamisega. See võib olla ka viis oma hirmu peita.

Kahre sõnul võivad erinevad reaktsioonid lastel tekkida mitu päeva või nädalat hiljem, sest praeguseks ei pruugi mõni laps või ka täiskasvanu olla eile juhtunut veel isegi selgelt teadvustanud.

Kahre arvates tuleb lastele pakkuda võimalust rääkida täiskasvanuga, kuid kedagi ei peaks selleks sundima. Osa lastest ei pruugi olla oma tunnetes selgusele jõudnud ning neil võivad tekkida küsimused ja soov rääkida alles päevi hiljem.

Tegeleda tuleb täiskasvanutega laiemalt

Maire Riis märkis, et piirduda ei saa ainult kriisiabiga. “Me peame tegevusi sättima pikemaks ajaks.“

Tegeleda ei tule mitte ainult lastega, vaid ka koolipere, eeskätt õpetajaga. Kindlasti on vaja välja selgitada näiteks need, kes elavad üksinda, kes on rohkem häiritud või ülekoormuse tõttu suure pinge all. Vaja on tegeleda nende õpetajate ja koolijuhtide rahustamisega, sest just neil võivad praegu tekkida mõtted, et midagi taolist võib juhtuda ka nende koolis ja tunnis.

Samuti vajavad rahustamist lapsevanemad, sest kui täiskasvanu on rahulik, suudab ta aidata ka last. “Täiskasvanud on väga suur võti siin,” ütles Riis.

Laste, aga ka õpetajate rahustamiseks peaks teadlikult rääkima sellest, et taolise juhtumi kordumiseks on väga väike ning ratsionaalselt arutama läbi toimunut ning võimalikke hirme, ütles Triin Kahre.

Maire Riis sõnul tuleb aga ka lapsi kutsuda üles tähelepanelikkusele teiste laste käitumise osas – kui seal esineb kõrvalekaldeid tavapärasest, teavitada sellest täiskasvanut. Tähelepanelik peaks aga olema ka väljaspool seda juhtumit, et märgata noorte ja laste käitumises kõrvalekalded. Küll aga ei peaks vanemad kohe hakkama õpetama ning manitsema, sageli vajavad lapsed Riisi sõnul vaid ärakuulamist ning usalduslikku suhet.

Soovitus sundmõtete vältimiseks

Lihtsaim viis laste ja täiskasvanute rahustamiseks on soovitada mitte mõelda juhtumile, kuid seda pole alati väga lihtne järgida. Maire Riisi sõnul tuleb inimestele anda võtted, kuidas vältida juhtunule mõtlemist.

Riis kirjeldas, et sissehingamisel inimese erutus kasvab, väljahingamisel keha rahuneb. Seega on oluline pöörata tähelepanu hingamisele. Kui lapsel või täiskasvanul on ärev hetk, kasutatakse sügavalt sisse-välja hingamist koos numbrite lugemisega, et nõnda koondada tähelepanu numbrite lugemisele ja vältida sundmõtteid.

 

Toimetas
Marju Himma

Comments are closed.